Ei ole kahte täpselt sama moodi kulgevat rasedust. Iga laps areneb ema kõhus veidi erineva kiirusega. Meie raseduskalender proovib anda üldise ülevaate sellest, kuidas rasedus tavaliselt kulgeb. Tähelepanelik tuleb olla rääkides rasedusnädalatest ja loote vanusest. Rasedusnädalaid arvutatakse mitte eostumise hetkest, vaid ema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seetõttu on rasedusnädalate arv ja loote tegelik vanus ca kahe nädala jagu nihkes.
Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimene trimestri kestuseks loetakse erinevates allikates 12-15 rasedusnädalat.
Sünnieelses arengus ehk prenataalses arengus võib eristada 3 perioodi:
Esimene visiit naistearsti või ämmaemanda tuleks ette võtta pärast seda, kui rasedustest on osutunud positiivseks. Oluline on esimene visiit teha kindlasti enne 12. rasedusnädala täitumist, sest mõningaid analüüse ja uuringuid tuleb teostada kindlatel aegadel. Raseduse esimesel trimestril võiks arsti juures käia vähemalt kaks korda.
Ootsüüt e munarakk – naise viljastumisvõimeline sugurakk, mille tuumas on salvestatud kogu naise geneetiline informatsioon.
Spermatosoid e seemnerakk – mehe sugurakk, milles on salvestatud kogu mehe geneetiline informatsioon.
Sügoot (kreeka keelest: „ühinenud“ või „kokku liidetud“) – munaraku viljastumise tulemusel tekkinud, uue inimese esimene rakk.
Embrüo (kr k: „üsas kasvav”; ἔμβρυον (embruon)) – arenev inimorganism esimese 8 nädala jooksul (10. rasedusnädalani). Embrüonaalsel perioodil tekib enamus tähtsamatest elundsüsteemidest.
Loode e feetus (lad k: „sündimata järeltulija”) – arenev inimorganism alates 9. nädalast (11. rasedusnädal) kuni sünnini. Lootelisel perioodil kasvab inimese keha väga kiires tempos suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.