Ta on 12-16 cm pikk ning kaalub 80-100 grammi. Ta on vahel aktiivne ning siis jälle magab. Käte ja jalgade liigutused muutuvad nüüd jõulisemaks ning koordineeritumaks. Laps imeb aeg-ajalt pöialt ning see võib olla näha ka ultraheliuuringu käigus. Miniatuursed küüned on välja arenenud. Beebi oskab pöörata pead. Alates 16. rasedusnädalast mõõdetakse emakapõhja kõrgust, mis võimaldab kaudselt hinnata loote kasvu. Fetoskoobi abil on võimalik kuulata beebi südamelööke.
Võid tunda beebi esimesi liigutusi! Need tunduvad nagu puhuks keegi kõhus mullikesi. Samuti võid tunda kõhupiirkonnas torkivat valu — see on emakalihaste venimise valu. Ka emotsionaalsest pingest ja stressist tingitud peavalusid võib esineda sagedamini.
Suurenenud hormooni progesterooni e. gestageeni hulk võib aeglustada soolestiku tööd (põhjustab seedetrakti lõdvestumist). Samuti mõjutab soolestiku normaalset talitlust kasvava emaka surve.
Progesteroon e. gestageen on naissuguhormoon, mis tekib munasarjades ja raseduse ajal ka platsentas. Naise organism toodab progesterooni 3-60 korda rohkem, kui mehe oma. See hormoon paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit ning aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Raseduse ajal soodustab progesteroon rindade kasvu, põhjustab kehatemperatuuri tõusu ning veresoonte ja seedetrakti lõdvestumist. Viimased avalduvad raseduse ajal on vererõhu languse ja minestamise ning kõrvetiste ja kõhukinnisusena. Progesteroon hoiab emakat enne sünnitamisaega kokkutõmbumast ja stimuleerib sünnitust raseduse lõpul.