Ta on 20-30 cm pikk, kaalub 550-650 grammi. Ta reageerib ema meeleoludele oma liigutustega ning kuuleb väliseid helisid. Tema süda lööb 120-150 lööki minutis ning seda saab stetoskoobi või ultraheliaparaadiga kuulata. Nahaaluse rasvkoe suurenedes näeb laps välja järjest vähem kortsuline. Beebi on järjest elujõulisem, kuigi täielikult väljaarenemata kopsude tõttu on enneaegselt sündiva beebi ellujäämise tõenäosus veel väike. Ta võib reageerida Sinu meeleolu kõikumistele. Korduvalt kuuldud helid (ka muusika) võib laps pärast sündimist ära tunda.
Emakapõhi ulatub naba kõrgusele ja Sinu naba võib välja punnitada. Võib esineda ninaverejooksu ja igemete veritsust, viimast eriti hammaste pesu ajal. See on jällegi raseduse ajal normaalne. Lisandunud kehakaal kulub enamasti lapse kasvamiseks, kuid toitu siiski tervislikult ja väldi liigset maiustamist. Dieedi pidamine raseduse ajal võib kahjustada teie lapse arengut ja teid ennast, kuna laps vajab kasvamiseks vajalikke toitaineid (nt. rauda, foolhapet ja muid olulisi vitamiine ja mineraalaineid).
24.–28. rasedusnädalal kordab arst kõrge riskigrupi rasedatel glükoosi taluvustesti (GTT), isegi kui see esimesel trimestril oli normis. GTT-le suunatakse ka naised, kelle kehamassiindeks raseduseelselt oli suurem kui 25 kg/m² või kellel on raseduse jooksul tekkinud liigne kaaluiive, suhkur uriinis või kahtlus loote liigkasvule. Reesus-negatiivse veregrupiga naistel määratakse reesusantikehad.
Samuti korratakse kliinilise vere analüüse hemoglobiinitaseme hindamiseks ja tehakse veresuhkru analüüs. Alates 24. rasedusnädalast korratakse igal visiidil ka uriinianalüüsi.