Ta kaalub 1-1.5 kilo ning on 30-35 cm pikk. Mõnikord beebi luksub. Ema tunneb seda kõhus rütmilise põksumisena. Luksuma ajab teda imemise harjutamine. Ta reageerib valgusele silmade pilgutamisega. Beebi nahk ei paista enam läbi, kuid on veel väga voldiline.
Kui sünnitus algaks praegu, oleks beebi võimalused intensiivravi abil ellu jääda oluliselt kasvanud – enneaegne beebi jääks ellu ligikaudu üheksal juhul kümnest. Ta on võimeline iseseisvalt hingama ning tema kesknärvisüsteem on piisavalt arenenud, et kehatemperatuuri ja hingamist kontrollida. Sellegipoolest on talle kõige parem, kui ta saab veel mitmeid nädalaid rahulikult emaüsas kasvada, et sünidida täpselt õigel ajal – 40. rasedusnädalal.
Oled jõudnud kolmandasse trimestrisse, sinu rindadest võib erituda ternespiima e. kolostrumit. Emakas on nüüd kasvanud rinnakorvini. Iiveldustunne on nüüd kadunud, kuid tekkida võivad uued vaevused – kõrvetised ja seedehäired. Kõrvetised tekivad siis, kui kõht on liiga täis. Joo rohkesti vett, sest vesi aitab neerude kaudu jääkaineid sinu kehast välja viia. Kõrvetised kaovad pärast lapse sündi. Suurenenud tupevoolus on praeguses rasedusfaasis normaalne. Vooluse happeline keskkond kaitseb sind ja sinu last infektsioonide eest. Võid ka tunda peapööritust. See on samuti normaalne. Kui oled siiski mures, konsulteeri oma ämmaemandaga.
Beebi võib sinuga suhelda, kui oma kõhtu silitad – ta põtkib üha intensiivsemalt. Kui tunned siiski, et beebi liigub väga vähe, võiksid arstiga konsulteerida. Samas viimastel rasedusnädalatel jääbki põtkimist vähemaks, sest beebil on väga vähe ruumi ning ta võib ka olla juba vaagnasse laskunud.
Raseduse 28.–36. nädalal peaks Sa oma ämmaemandat või naistearsti külastama vähemalt iga 4 nädala järel. Sind küsitletakse vaevuste ja meeleoluhäirete suhtes, samuti kaalutakse, hinnatakse kaaluiivet ja tursete esinemist, mõõdetakse vererõhk, emakapõhja kõrgus, küsitletakse looteliigutuste iseloomu kohta ning kuulatletakse loote südamelööke.
28.–32. rasedusnädalal korratakse vereanalüüse HIV, hemoglobiinitaseme ja reesusantikehade suhtes.
Vajadusel suunatakse Sind korduvale ultraheliuuringule (kahtlusel loote kasvu mahajäämusele või liigkasvule, lootevee hulga vähesusele või liigsusele, muude näidustuste olemasolul). Ultraheliuuring võimaldab hinnata loote oletatavat massi, lootevee hulka, platsenta asukohta, loote seisu ja eesasetsevat osa ning hinnata loote arengut.